Koordenadór Postu Saúde Luka Husu Atu Aumenta Pesoal Saúde

Postu Saúde Luca Postu Administrativu Viqueque Munisípiu Viqueque durante ne’e iha de’it pesoál saúde na’in-tolu (3), tanba ne’e atu amenta pesoál saúde iha fatin refere.Postu Saúde Luca Postu Administrativu Viqueque Munisípiu Viqueque durante ne’e iha de’it pesoál saúde na’in-tolu (3), tanba ne’e atu amenta pesoál saúde iha fatin refere.
Iha parte seluk Koordenadór Postu Saúde Luca Lino Soares hateten, durante pesoál saúde na’in-tolu de’it mak halo atendimentu iha fatin refere.
“Ami-na’in tolu mak durante ne’e halo atendementu iha ne’e, mak hanesan enfermeiru ida no partera na’in-rua, ida-ne’e ha’u senti ladun di’ak. Tanba ne’e ami husu ba Diretór Servisu Saúde Munisípiu Viqueque nian atu bele koloka tan pesoál saúde balun mai iha ne’e,” hatete Koordenadór postu saúde Luca, iha Nia knaar fatin, Luca.
Nia hatutan, tuir loloos pesoál saúde na’in haat (4) mak iha postu ne’e, maibé na’in-ida ba ajuda tiha iha postu saúde Wetali, entaun hela de’it sira na’in-tolu.
Nune’e komunidade Suku Luca, João da Silva hateten, postu saúde ne’e ema ba simu ai-moruk ruma tenke hein enfermeiru sira, tanba enfermeiru na’in-ida de’it.
“Ami moras mai atu simu ai-moruk tenke hein lai, tanba enfermeiru dala ruma sei iha uma, dala ruma sei ba atende ema iha ema nia uma, entaun ami tenke hein,” nia dehan.
Diretór Servisu Saúde Munisípiu Viqueque (SSMV) Dr. Aljaksono Soares Maia hateten, loos duni katak iha postu saúde barak mak menus pesoál saúde.
“Loos duni ami iha ne’e iha postu saúde balun menus duni pesoál saúde,” nia dehan.
Nia hatutan, pesoál saúde sira postu sira ne’e tuir loos tenke ema na’in-neen, maibé tanba pesoál saúde la to’o, entaun postu saúde sira balun ema rua ou tolu de’it.
Nia salienta, parte SSM Viqueque nian halo ona mapamentu ida ba iha Ministériu Saúde atu oinsá bele amenta pesoál saúde sira-ne’e.
“Ami prepara ona mapamentu ba Ministériu Saúde atu nune’e bele amenta tan pesoal saúde iha postu sira ne’e, tanba ne’e ita hein deit resposta husi Ministériu Saúde,” nia afirma.
Atividade

𝙈𝙄𝙉𝙄𝙎𝙏É𝙍𝙄𝙐 𝙀𝘿𝙐𝙆𝘼𝙎𝘼𝙐𝙉 𝙎𝙀𝙉𝙎𝙄𝘽𝙄𝙇𝙄𝙕𝘼 𝙄𝙂𝙐𝘼𝙇𝘿𝘼𝘿𝙀 𝙅É𝙉𝙀𝙍𝙐, 𝙋𝙍𝙀𝙑𝙀𝙉𝙎𝘼𝙐𝙉 𝙑𝙄𝙊𝙇É𝙉𝙎𝙄𝘼 𝘽𝘼𝙕𝙀𝙄𝘼 𝘽𝘼 𝙅É𝙉𝙀𝙍𝙐 𝙉𝙊 𝙎𝘼Ú𝘿𝙀 𝙍𝙀𝙋𝙍𝙊𝘿𝙐𝙏𝙄𝙑𝘼 𝘽𝘼 𝙀𝙎𝙏𝙐𝘿𝘼𝙉𝙏𝙀 𝙎𝙄𝙍𝘼
Viqueque, 15 de Abril 2025 – Ekipa Diresaun Nasional Planu Orsamento no Estatístika husi Ministériu Edukasaun, halo sensibilizasaun kona-ba Igualdade Jéneru no Saúde Reprodutiva ba estudante sira iha ESG Liceu 4 de Setembro Munisípiu Viqueque.
Iha Abertura Diretór Munisipál Edukasaun Sr. Julio Sacadura hateten, Sensibilizasaun ne’e Importante tebes atu hakbi’it liután estudante sira nia konhesimentu konaba saida mak Igualdade Jéneru no Violénsia ne’e Rasik, inklui moras hada’et liu husi relasaun sexual, tanba dalaruma ita mos kontribui hela ba asuntu ne’e maibé ita lahatene. Nia mos husu atu Estudante sira bele partisipa ho di’ak atu bele hetan irformasaun sira ne’e ho di’ak.
Iha Fatin hanesan Diretor Eskola 4 de Setembro Sr. Andre Pinto hateten apresia no agradese ba Ministériu Edukasaun tanba bele hili Eskola ida ne’e. Espera liu husi Sensibilizasaun ida ne’e bele hasa’e koñesimentu professor sira nian, atu sira bele sensível liután ba asuntu ne’e. Nia mos husu atu Estudante sira bele Aproveita didiak buat sira ne’ebe mak formador sira fahe.
Entretantu, reprezentante Diresaun Nasional Planu Ministériu Edukasaun, Fasilitadór Sr. Nevio Simões Subliña tan katak, Ita hala’o ona sensibilizasaun iha munisípiu 6 no agora ita hala’o iha munisípiu Viqueque ho objetivu atu hakbi’it Profesor sira nia Koñesimentu no kria amizade ne’ebé di’ak entre estudante sira no mos Professores sira, Liu husi respeita malu iha ambiente eskola no sosiedade, ita mos sei partilla informasaun sira kona-ba Saúde Sexual oinsa kuidadu no hado’ok an husi moras hada’et sexual.
Entretanto Sensibilizasaun ida ne’e hala’o loron tomak, no hetan Partisipasaun husi Diretor Munisipal Edukasaun, Diretor Eskola, Profesores no mos Estudante sira.
Servisu Saúde Viqueque Laiha Problema Transporte

Diretur Servisu Saúde Munisipiu Viqueqeu, Francisco de Carvalho hateten sira laiha problema transporte tanba kada sentru saúde lima iha kareta multifunsaun no ambulansia ida iha munisipiu ne’ebe funsiona hotu no bele halo evakuasaun ba pasiente husi postu saúde mai sentru saude no husi sentru saúde mai hospital referal.Diretur Servisu Saúde Munisipiu Viqueqeu, Francisco de Carvalho hateten sira laiha problema transporte tanba kada sentru saúde lima iha kareta multifunsaun no ambulansia ida iha munisipiu ne’ebe funsiona hotu.
Nia salienta, obstaklu ne’ebe sira enfrenta mak problema infraestruktura, liu-liu estrada iha tempu udan labele asesu atu halo evakuasaun ba pasiente sira ne’ebé presiza hetan atendimentu.
“Sentru saúde iha kareta ita bolu multifunsaun, hanesan postu Uatucarbau kareta Land Cruiser, Uatulari ida, Ossu ida, Viqueque Vila ida, no Lakluta ida, tanba ne’e hau hanoin sufisiente hela atu halo transferensia moras no atividade servisu saúde sira seluk ne’ebe relasiona ho povu nia vida,” nia hateten via telefone.
Nia haktuir kareta multifunsaun ne’e laos deit apoia atividade no programa sira saúde nian bele mos hodi tula moras.
Nia hatutan munisipio Viqueque geografikamente luan tebes no populasaun sira barak liu hela iha foho leten no area sira ne’ebe difisil asesu ba estrada tanba ne’e postu saúde hamutuk 43 atu bele kobre, sentru saúde hamutuk lima inklui sentru internamentu ida iha kapital munisipiu no uma maternidade tolu.
Nia informa, sira seidauk simu keixa ida kona ba pasiente lakonsege salva tanba lahetan atendimentu husi ambulansia.
Iha parte seluk, Membru Parlamentu Deputado Dario Madeira aprezenta kazu ida iha plenaria kona ba sidadaun ida iha postu administrativu Uatulari lakon vida tanba lahetan atendimentu urgensia husi servisu ambulansia atu hetan atendimentu ne’ebé sekoru iha sentru saúde.
“Iha Viqueque Vila ambulansia ida deit entau koko sorte deit se mak telefone uluk nia mak hetan ajuda. Tarde labele halo buat ida pasiente mate. Hanesan akontese iha postu Uatulari nian, ema ida monu husi ai leten lolos ema ne’e lamate, bele salva vida, maibe komu loron tomak ambulansia laiha atu halo evakuasaun mak ema ne’e mate deit,” nia lamenta.
Nia haktuir, munisipio Viqueque iha populasaun ne’ebé barak kuaze 84,000 tanba ne’e lolos sai ona hospital referral atu bele iha kapasidade infraestruktura no rekursu humanu atu fo atendimentu no salva sidadaun sira.
Nia hatutan, kapasidade sentru internamentu iha Viqueque Vila agora ho deit kapasidade kama 14, maibe pasiente ne’ebe presiza baixa barak kuaze 40 resin.
📚 Educação mak prosesu ida ne’ebé ema aprende, dezenvolve kapasidade, no hetan konhesimentu husi eskola, universidáde, treinamentu, ka mos husi esperiénsia moris loroloron.
Ponto prinsipal sira:
- Formál: Eskola, universidáde, kurzu profisionál. Nia iha programa klaru, profesór, avaliasaun.
- Informál: Aprende husi família, kolega, media, ka esperiénsia moris. La iha sistema avaliasaun ofisiál.
- Funksaun: Ajuda ema dezenvolve pensamentu kritiku, prepara ba servisu, no fó kontribuisaun ba sosiedade.
- Importánsia: Educação bele muda futuru ema, fó oportunidade, no ajuda sosiedade sai progresivu.
Atividade

𝙈𝙄𝙉𝙄𝙎𝙏É𝙍𝙄𝙐 𝙀𝘿𝙐𝙆𝘼𝙎𝘼𝙐𝙉 𝙎𝙀𝙉𝙎𝙄𝘽𝙄𝙇𝙄𝙕𝘼 𝙄𝙂𝙐𝘼𝙇𝘿𝘼𝘿𝙀 𝙅É𝙉𝙀𝙍𝙐, 𝙋𝙍𝙀𝙑𝙀𝙉𝙎𝘼𝙐𝙉 𝙑𝙄𝙊𝙇É𝙉𝙎𝙄𝘼 𝘽𝘼𝙕𝙀𝙄𝘼 𝘽𝘼 𝙅É𝙉𝙀𝙍𝙐 𝙉𝙊 𝙎𝘼Ú𝘿𝙀 𝙍𝙀𝙋𝙍𝙊𝘿𝙐𝙏𝙄𝙑𝘼 𝘽𝘼 𝙀𝙎𝙏𝙐𝘿𝘼𝙉𝙏𝙀 𝙎𝙄𝙍𝘼
Viqueque, 15 de Abril 2025 – Ekipa Diresaun Nasional Planu Orsamento no Estatístika husi Ministériu Edukasaun, halo sensibilizasaun kona-ba Igualdade Jéneru no Saúde Reprodutiva ba estudante sira iha ESG Liceu 4 de Setembro Munisípiu Viqueque.
Iha Abertura Diretór Munisipál Edukasaun Sr. Julio Sacadura hateten, Sensibilizasaun ne’e Importante tebes atu hakbi’it liután estudante sira nia konhesimentu konaba saida mak Igualdade Jéneru no Violénsia ne’e Rasik, inklui moras hada’et liu husi relasaun sexual, tanba dalaruma ita mos kontribui hela ba asuntu ne’e maibé ita lahatene. Nia mos husu atu Estudante sira bele partisipa ho di’ak atu bele hetan irformasaun sira ne’e ho di’ak.
Iha Fatin hanesan Diretor Eskola 4 de Setembro Sr. Andre Pinto hateten apresia no agradese ba Ministériu Edukasaun tanba bele hili Eskola ida ne’e. Espera liu husi Sensibilizasaun ida ne’e bele hasa’e koñesimentu professor sira nian, atu sira bele sensível liután ba asuntu ne’e. Nia mos husu atu Estudante sira bele Aproveita didiak buat sira ne’ebe mak formador sira fahe.
Entretantu, reprezentante Diresaun Nasional Planu Ministériu Edukasaun, Fasilitadór Sr. Nevio Simões Subliña tan katak, Ita hala’o ona sensibilizasaun iha munisípiu 6 no agora ita hala’o iha munisípiu Viqueque ho objetivu atu hakbi’it Profesor sira nia Koñesimentu no kria amizade ne’ebé di’ak entre estudante sira no mos Professores sira, Liu husi respeita malu iha ambiente eskola no sosiedade, ita mos sei partilla informasaun sira kona-ba Saúde Sexual oinsa kuidadu no hado’ok an husi moras hada’et sexual.
Entretanto Sensibilizasaun ida ne’e hala’o loron tomak, no hetan Partisipasaun husi Diretor Munisipal Edukasaun, Diretor Eskola, Profesores no mos Estudante sira.
